Ahjusoe vandenõu - kogu teooria mida sa teadma pead.

Pidasin iseendaga just maha dialoogi. Juurdlesin plusside ja miinuste üle. Et noh, mida selline postitus endaga kaasa võib tuua, kui haavatavaks see mind teeb. Põhiline diskussioon seisnes tegelikult selles, kui suure hirmuga ma tegelikult silmitsi seisan? Arvates et... see postitus mind kuidagi haavatavaks üldse teha saab.





Ma kirjutan lootuses, et ehk tärkab kelleski intuitsioon ja ehk oskab siis üks teha vahet sellel mis on õige ja mis on vale.


Aastaid tagasi kukkus terve minu reaalsus kokku. Illusioonid, et universum ja elu mind ei toeta hakkasid järjest lagunema. Oled kindlasti kuulnud, et enne kui läheb paremaks - läheb asi hullemaks. Nii oligi. Asi kiskus ikka väga pööraseks.


Kõik hirmud mis mul olid, mida kartsin, need said reaalsuseks. Kõik vandenõuteooriad mis ma lugenud või kuulnud olin, materialiseerusid otse minu silme ees. Tundus, et igal pool on tõestus nende tõelisuse kohta.


Keegi ei uskunud, et see kõik toimub minuga. Mitte keegi ei suutnud uskuda, et see kõik toimubgi...


Kuna see periood minu elus oli äärmiselt segane, kõik mis ma teadsin, lagunes otse mu silme all, ma harjusin elama isolatsioonis. Ma ei lugenud lehti, ma ei ole vaadanud 7. aastat telekat. Ei, noh, kamoon. Netflix on ja oli mul ikka ja telekas ka.


Netflixi saateid ma ikka jälgin. Mul on seal omad lemmikud. Locke & Key ja Van Helsing on NIIIIIIII head. Nendes on niiii palju olulisi sümboleid kuidas elu raskustest välja tulla, et oh my gosh! S O O V I T A N !


Aga siiski, teema juurde tagasi tulles, peavoolumeediat ma ei jälgi. Ma sain reaalselt iga kord paanikahoo või mõne ärevushäire kui selle lahti võtsin. Ma ei tee nalja, mul hakkas pea iga kord silmanärv tõmblema!


Igatahes, minu inimesed, kellega ma lävin, neid on vähe. Ma elan mullis kus välismaailm on vaid pelgalt minu enese peegeldus. Kõik situatsioonid on huvitavad olukorrad millega ma koheselt suhestun, loon paralleeli.


Eraldatuses elades olen maadelnud oma deemonitega. Ma olen kaotanud ja ma olen natukene võitnud. Võitlus nende vastu kulutas nii palju minu isiklikku eluenergiat. Seda energiat millega ma oleksin saanud midagi luua, midagi päriselt füüsiliselt oma reaalsuses muuta...


Ja siis ma ükshetk väsisin sellest võitlemisest. Lõpetasin võitlemise, ma andsin alla. Usud sa, et alles siis kui lõpetasin võitlemise, muutusid need mo deemonid taltsaks? Ise... ilma, et keegi neid korrale kutsuks?


Ma alistusin, täielikult olin ja jäingi vait. Kuulatasin mis toimub minu sees, mis toimub minu ümber. Mida ma ise teen, kuidas tahan reageerida, kuidas reageerin, mida tunnen kui reageerin, mida tunnen pärast seda kui reageerin... Kaardistan kõike.


Nüüd on aeg mil kõik peame elama isolatsioonis. Ja midagi toimub minuga, midagi uut. Ma ei näe kõiges ja kõigis enam iseenda peegeldust. Mina ei võrdu maailm ja maailm ei ole võrdeline minuga.


Mina ei pea ilmtingimata käituma ega mõtlema nii nagu teised ja teised ei pea käituma ega mõtlema nii nagu mina.


Tunnen üle pika aja, et olen vaba, et minu sõna, minu valik uskuda, olla, teha midagi on vaba. Et ma olen vaba hinnangutest ja sellest, et pean ennast tõestama. Mul on tunne viimaks, et minu deemonid on mulle andnud õnnistuse. Ja mina? Mina olen oma deemonid vastu võtnud.


Ma austan oma deemoneid, sest mõistan - nende eesmärk on alati olnud mind kaitsta, mind hoida, mind kanda. Ja ennäe imet, nüüd kui ma andsin ennast vabaks, transformeerusid minu deemonid hoopis minu kaitseingliteks. Need kaitseinglid integreerusid minu sisse, said osaks minust endast.


Tegelikult olid nad ju koguaeg osa minust. Lihtsalt, olin nad demoniseerinud, tõstnud väljapoole iseendast. Lahutanud iseendast ja arvanud siis, et nad tahavad mulle halba. Nägin neid deemoneid endast väljaspool, nägin neid kui suurt viga. Nägin, et nad olid valed.


Mõtlesin, et osa maailmast millega kokku puutun ei teeni minu kõrgeimat hüvangut vaid tahab mind kontrollida, mind alla suruda ja maha matta.


Praegu ma tean, et see oli minu projitsioon. Hoopis mina ei teeninud iseenda kõrgeimat hüvangut, tahtsin iseennast kontrollida ning osa iseendast alla suruda ja maha matta. Ma otsustasin mingil hetkel enda elus, et üks või teine osa minust on ebaküps, sest ma ise olin ebaküps. Ja kuna miski oli ebaküps siis oli see tarvis hävitada, et mitte keegi ei saaks sellest ebaküpsusest teada.


Ja nüüd jõuamegi siia, kurikuulsatesse vandenõuteooriatesse. Sellesse, et kuskil on mingi suurem võim kes tahab meid kõiki ära hävitada, alla suruda, ära tappa ja maha matta. Ma olen nõus, et on firmasid kus inimkonna abistamisest olulisem on teenida kasumit ja tõesti, see on kurb.


Tegu on inimestega ja inimesed on väga ebatäiuslikud. Inimesed eksivad korra ja eksivad kaks, eksivad kolm kordagi. Ja eksivad siis kolmtuhat korda veelgi. Ma ei tea mitte ühtegi inimest kes oleks ideaalne, ilma ühegi veata. Kas sina tead?


Kõik siin maailmas on sümbol. Ja kui sa usud, et vandenõuteooriate "päevavalgele" tulemisega päästad sa ära iseennast ja, et sinu "teadlikuks saamisega" pannakse kinni kõik pahalased ning, et elu läheb ilusaks pappi hakkab pritsima ning sa ise ei pea sisuliselt mitte midagi tegema, siis see on lihtsalt kurb.


See on meele illusioon. Puhtalt see, et keegi teadlikuks millestki saab, ei muuda mitte midagi.


Paljud vaatavad igapäev motiveerivaid videosid, saades teadlikuks sellest kuidas olla motiveeritud ja õnnelik, kuidas teenida suuri palganumbreid. Aga ometigi tulevad nad ikka ja jälle, iga päev, tagasi selle video ja nende raamatute juurde, midagi päriselt tegemata oma õnne jaoks. Mõistad?


Selleks, et lihas saaks kasvada tuleb seda enne lõhkuda, kannatada ja tunnetada valu, õppida seda armastama ning siis võid hiljem imetleda peeglist tulemusi. Kui sa oled järjepidev.


Vandenõuteooriatel aga... on tõepõhi all. Seal kindlasti on mingisugune tõepõhi, sest väga suur osa inimkonnast usub neid. Minagi uskusin neid. Ma siis veel ei teadnud, et kogu elu on sümbol...


Vandenõud inimkonna vastu tundusid nii reaalsed ja olidki reaalsed, sest... ma hoidsin ju vandenõu iseenda vastu. Mõistad? Niisiis, kas ja kui, siis missugust vandenõuteooriat sina usud?


Mis sa arvad, mida see räägib sinu kohta? Mis siis täpselt sinuga ikkagi toimub? Kuhu ja mille eest sa oma fookust peidad?


Need on väga olulised küsimused mida endalt küsida kui sa tunned, et tahad kellelegi või millelegi vastanduda. Eriti, kui tegu on mingisuguse kõrgema võimuorganiga. Ära toida ennast illusiooniga, et suudad süsteemi kuidagi kukutada või midagi sellist. Seda lihtsalt ei juhtu. Siin on mängus palju suuremad väärtused ja avastused ja muutused.


Usalda, sa ei ole tulnud siia selleks. Sinu kaartides on midagi palju ägedamat ja vägevamat peidus ja kui sa oled valmis päriselt tõde vastu võtma, siis see sinule ka avaldatakse.


Ja kui see juhtub, siis see on MAGNIFICO!


Juhuks kui sulle meeldib muusika ka, siis KINDLASTI KUULA:

https://www.youtube.com/watch?v=zV6Z3O_tHI4


Musid, kallid, kukerpallid!




0 views

©2019 by Ingrid von Wicca.