Batman Begins. Kangelase teekond.

Mulle räigelt meeldivad ulmefilmid ja -seriaalid. Ma olen neid nii palju vaadanud. Ma usun, et see on põhjus me aastaid tagasi Netflixi võtsime. Ja... uue telekagi selle pärast ostsime. Tüütas ära arvuti ühendamine telekaga, et sealt siis oma seriaale või filme vaadata. Ja ma ei salli reklaame. Öäkk!




Kui musul külas käin siis alati ohin, et no milleks need reklaamid? Reklaamid on üldse üks omapärane nähtus. Mina alkoholi ei joo, mul ei isuta mitte kuidagi selle järgi. Aga ükskord peika juures külas olles tuli telekast Baylise reklaam.


Jäätisepall, koorene liköör selle pealt alla voolamas, sõbrad kõik naeratavad, hubane valgus... mmmmmmmm. Mul hakkas suu vett jooksma. Tundsin kuidas miski minu sees kohe reageeris ja oi kuidas siis hakkas isutama... alkoholi järgi.


No mida kuradit, teete nalja või? Mulle ei maitse isegi alkohol! A vot, see reklaam mulle küll tekitas tunde nagu see oleks midagi mida ma praegu vajan. Päris nõme kui sinu tunnete, emotsioonide, mõtete ja soovidega niimoodi manipuleeritakse.


See selleks, peiks juba teab, et kui reklaamipaus tuleb, on vaja mõnele teisele kanalile kruttida. Ma olen selle eest väga tänulik aga alatihti juhtub nii, et kuna reklaamipausid on niiii pikad, siis unustame lihtsalt ära, et tegelikult vaatasime ju mingit teist filmi üldse!


Ja väga tihti on olen siis probleemi ees, et mitu filmi on üheks põimunud ja tegelikult ei saa ma mitte kellagi mitte keegi aru kui ma seda filmi jutustada üritan.


Aga kui nüüd võtame siit ulmefilmide juurde tagasi tulla? Vaatasin just Batmani. Noh seda osa kui ta alustas. Vist ongi nimi tal Batman Begins. Üliäge film. Mitte selle poolest, et tal mingid ägedad autod on või, et Batman ise väga smexikas kas, vaid just sellepärast, et tema lugu on niiiiii arhetüüpne kangelane! Esialgu on ta ohvrike, kardab nahkhiiri. Siis saab temast orvuke, seejärel on ta süütukese negatiivses aspektis ning kasvab sellest välja kangelaseks! See on tõeline kangelase teekond! Ta võidab oma hirmu. Hirmu selle ees, kelleks ja milleks ta tegelikult on sündinud.


Ma tunnen küll, et ma võin vabalt Batman olla! Kuigi, mitte otseses mõttes musta maskiga kangelane. Samas, mis saaks mul olla selle vastu, et joosta pimedatel tänavatel varjudes ringi, liibuvas mustas kostüümis, osata Ju-Jitsu't, Kung-Fu'd ja Karate'd ning olla multimiljonär? Absoluutselt mitte midagi. Kui see on minu destiny, so be it!


Kahjuks ma ei ole mingi Bat(wo)man. Ma ei jookse ringi ega päästa maailma. Mul on iseenda päästmisegagi tükk tegemist. Aga... ma võiksin olla, metafoorilises mõttes. Ma tean, et me oleme kõik kangelased omaenda elus.


Batmanil on oma lugu ja igaühel meist on täpselt sama põnev stoori. Kui vaid kõik julgeksid oma lugusid ka elada... Sellepärast ongi Batman Begins minu jaoks nii kütkestav. Ta ei oleks mingi liibuvas kostüümis häälemoonutusega Batman kui ta poleks otsima läinud oma hirmu ega oma hirmuga üheks saanud.


Ma ei tea kuidas sinuga on, aga mina usun, et ma hirmudele tuleb otsa vaadata, neid aktsepteerida ja siis nendega üheks saada. Sinu ja kangelase teekonna vahel ongi ainult hirm. Kui sa minu sõna ei usu, siis Batmani sõna ikka pead ju uskuma!


Mis sinu suurim hirm on? Mina kardan enim oma mõtteid ja tundeid teistega jagada...

0 views

©2019 by Ingrid von Wicca.