Kaduma läinud hingeosa otsinguil

Whoa, viimase postituse ja selle vahe on märkimisväärne. Sündmused, mis minult aja selles vahemikus röövinud, on seda samuti. Ma mõtlen tihti, et olen sellisel teekonnal kus universum ja jumalad ei anna mulle hetkeks ka aega, et hinge tõmmata või päikesepaistet enda põskedel nautida.




Õpin koolis praegu teraapiavormi mille tulemusel on võimalik inimesel oma kaduma läinud hingeosa tagasi tuua. See kõik on ütlemata põnev ja ma loen koolist koju kaasa antud materjale ja raamatuid mis seda õpetavad ja kirjeldavad. Õpin seda suure õhinaga.


Ja kuigi see on äärmiselt põnev ning paneb mind seest hõõguma, tunnen tõesti, et minu tuli (hingeosa) on kadunud. Iseenda hingeosa ilma abiliseta on väga raske tagasi tuua. Olen igal õhtul seda üritanud astraaltasanditel rännates.


Ühest küljest on see kõik muidugi põnev ja virgastav olnud. Kuid samuti on tulnud sellega üles küsimusi ja hirme millega nüüd on vaja silmitsi seista. Nagu neid eksistentsiaalseid küsimusi ja hirme ennegi vähe oleks...


Hommikuti ärkan kurnatuna. Olen veel väsinum kui olin magama minnes. Juhtuvad sellised naljakad errorid nagu näiteks see kui üritasin autost välja astuda, turvavöö ikka veel kinnitatult. Minu keha ei puhka korralikult välja, kui kolan ööläbi mööda astraaltasandeid. Ma ei tee isegi väga vahet kas see kus ma rändan, on unes või on ilmsi.


Eile öösel kiskus asi muidugi väga utoopiliseks ning siis meenus, et õigus küll, tegelikult ma ju rändan. Tulin enda kehasse tagasi küll, kuid ka peale seda ärkasin mitu korda oma unenägudes ja märkasin, et tegelikult olin rännanud edasi ja otsinud oma kadumaläinud hingeosa.


Kuna ma rändan nii ehk naa, siis täna sisenen Allilma ja vaatan kas leian enda kaduma läinud hingeosa sealt.


Otsin üht konkreetset osa mida mäletan, et minult ühe traumaatilise kogemuse tagajärjel varastati. Tagasi ma teda sealt ei looda ise tuua, selleks panin aja teraapiasse, et juhtumisi kui ma ta leidma peaksin, saan terapeudi toel seda küllaltki varsti teha.


Asi on selles, et tahan ta ise leida, omal käel. Olen kord juba selline jonnipunn. Tunnen, et see on justkui minu kohustus.


Ainult mina saan oma hinge hoida ja armastada nii nagu ta seda vajab. Ainult mida tean, mida ta tõeliselt vajab. Seega tahan ma ta leida enne, kui, et teraapias kellegi teise abiga. Ma soovin, et see kaduma läinud hingeosa teaks, et ükskõik mis elu ka meie teele ette ei paneks, ma tulen läbi maailmade, et teda tagasi koju tuua. Ehk siis usaldab ta mind niivõrd palju, et mitte enam jalutama minna...

0 views

©2019 by Ingrid von Wicca.