Samhain, surnute püha!

Samhain on aegade jooksul üks tunnustatuim paganlik traditsioon, mida järgivad ilmselt kõik nõiad, kindlasti Wicca'd, absoluutselt druiidid ja lugematu arv modernseid paganaid üle kogu maailma. Ja kuigi Halloween ja Samhain satuvad toimuma lähestikku, on nende eesmärk ja traditsioonid väga erinevad.




Nagu ma juba varem olen maininud, on sügis minu lemmikaastaaeg, täpselt talve ja kevade kõrval. Miks? Sest sügis tähendab Samhain'i ja Samhain on surnute mäletamise, tunnustamise ja nendega suhtlemise püha. Kuigi, ta tähistab tegelikult ka suve lõppu... Ja kuidas ei saa siis minusugune pimeda (ja pimeduse) aja armastaja mitte tähistada sellist imelise lõppu?


Ja kuigi on minul endal ka suuuuuur kiusatus samhaini hääldada sam-hain, hääldatakse seda tegelikult hoopis sow-in või sow-en. Vot sulle veriseid kummitusi ja toore liha järgi lõhnavaid deemoneid!


He-he-heh! Tegelikult nii hull see asi ka ei ole, et Samhaini ajal verised kummitused ja toore liha järgi lõhnavad deemonid ringi rändavad. Kuigi... ma pean nentima, et kui nad mingil ajal mööda meie maad rändama satuvad (välja arvatud siis, kui sa nad välja kutsud), siis on see kindlasti just Samhain'i ajal!


Samhain vs Halloween


Aga pole vaja teil karta midagi, igal aastal tähistate ju samal ajal püha nimega Halloween, kus riietate ennast koletisteks ja ülistate neid vägevaid olendeid terve öö! Öelge nüüd, et meie rahvas pole paganlik...





Muidugi, kui juba Halloween jutuks tuli, teeme selle asja ka kohe selgeks, et need kaks püha on erinevad ega ole omavahel seotud. Kuigi Halloween on rohkem orienteeritud sellele, et lapsed saaksid kolistada ustetaga ja kommi pommida, siis Samhain on äärmiselt spirituaalse alatooniga, mälestamaks millegi lõppu ning pimeduse algust. See on palju enamat, kui ööläbi kummituseks riietatuna linnas koos oma rahvaga pidu panna.


Samhain on selline rohkem spirituaalsetele praktikutele, kes lõpetavad ühe aasta ning vaikselt sisenevad läbi rituaali(de) uude aastasse. Kusjuures, Halloweeni traditsioonid näevad ette, et rituaalne tegevus (kommide pommine ning kostüümidesse riietumine ja mööda linna ringi hullamine) toimub enamjaolt siiski üksinduses (välja arvatud tseremoonia tegemisel).


Nõiakunsti praktikuna alustan mina Samhaini tähistamist juba mitmeid päevi ja öid varem. Tavaliselt hõlmavad need praktikad erinevaid riitusi või rituaale, samuti (kuid harva) tseremooniaid ja muidugi koosviibimisi pere ja sõpradega. Olen mujalt maailmast kuulnud, et spirituaalsed praktikud või nõiakunsti praktikud saavad kokku, et korraldada tseremooniaid. Üldiselt ei ole minu spirituaalne kogukond kuigi suur ning enamik neist ei tea Samhainist midagi, seega olen ma seda lõbu seni hoidnud vaid iseendale ning tseremooniaid olen läbi viinud üksinduses.


Samhain'i traditsioonid


Traditsioon ise tähendab siis, nagu ma eespool juba mainisin, tegelikkuses saagikoristuse lõppu ja aasta kõige külmema, pimedama poole algust. Selle üleminekuga tähistatakse ka praktikute(nõiad, maagid jne) vaimse uue aasta algust, mistõttu on Samhain'il veel teinegi hüüdnimi: “Nõidade Uusaasta. ”





Samhaini püha või traditsiooni tähistatakse tavaliselt saagi koristuse järgselt õhtusöögi valmistamisega. Noh, kuna mina isiklikult mingit saaki põlla peal ei kasvata, siis üldiselt käin ma lihtsalt sümboolselt kohalikus toidupoes saaki kotti püüdmas ning tulen ukselt sellega koju. Sel pühal iseenesest on tegelikult ka oluline õppetund, mida siis fookusesse tuuakse ja mille järgi terve õhtu ja öö mööda saadetakse. Nimelt on olulisel kohal jagamine. Ja mei pea siin silmas facebookis jagamist või twitteris jagamist, mkm. Jagamist nii nendega, kes siit maailmast edas on läinud kui ka nendega, kes ikka veel on siin meiega. Kuidas see siis välja näeb? No väga lihtne, meie teeme nii, et paneme lauale koha vaimses maailmas viibijatele, pakume neile ohvriande igal söögikorra ajal. Nende taldrikule asetame süüa, nende klaasi valame jooki. Tüüpiliste jookide hulka kuuluvad siin juba ülimõnus ja soe hõõgvein, külm siider ja ka mõdu. Ära unusta, et neid tuleb surnutega jagada kogu õhtusöögi vältel.


See ongi selline püha, mille ajal kutsu sõbrad ja perekond enda juurde õhtusöögile ning nautige teineteise seltskonda selles vaikses, hubases, kõrvitsatest, küünaldest ja pealuudest kaunistatud kodus.


Samhaini ajal on piir elavate ja surnute maailma vahel õhkõrn ning selle suurim kasutegur minu jaoks on see, et sel ajal on väga lihtne kontakti saada ja suhelda surnutega. Neile, kes on kaotanud mõne lähedase, võib Samhaini rituaal olla võimalus leida leinale lõpp ja kohaneda sellega, et neid enam meie füüsilises reaalsuses ei eksisteeri. Kuigi võib tunduda, et Samhain on äärmiselt pime, kurb ja hirmutav püha, siis tegelikult peitub selles õpetus hoopis selles, et elu on elamiseks ning iga elu on olulise väärtusega, mida peab kõrgelt hindama.


Samhaini rituaalid ja tseremoonia


Samhaini üks kõige tavalisem rituaal, mida ma teen on see, et ma kaunistan oma altari erinevate Samhaini püha tunnustavate sümbolitega.




Näiteks:


Pealuud

Surnuaia muld või lihtsalt muld

Maha langenud oksaväädid

Karikas

Kummituste kujukesed

Värsked puuviljad


Samuti külastan ma Samhaini ajal öösiti surnuaeda, asetan mõnele hauale kalmuküünlad ning tervitan sealseid vaime ning tänan loodust, Kuud ja ka loodusvaime.


Vahel unistan süüdata lõket, ning juua sõpradega koos siidrit või glögi, kõik ühest peekrist. See on selline tseremoonia, mida ma usun, et kõigil on mugav teha.


Nimelt on selleks tarvis süüdata lõke, vajalik on üks peeker, milles juua siidrit või glögi. Seistakse lõkke ääres, ning mõtiskeltakse, millest tahetakse vabaneda. Soovitatavalt peaks see olema mingisugune psühholoogiline aspekt. Kui oled oma taotluse paika saanud, võetakse selle kinnitamiseks lonks peekrist ning antakse järgmisele. Kui kõik on peekrist joonud, minnakse lähedalasuvasse metsa, et otsida sealt oksi, lehti, kuivanud muru ning vormida sellest inimese kuju - nukk. Selle nukuga tullakse tagasi lõkke äärge ning sinna sisse visualiseeritakse see sama taotlus, millest soov vabaneda.


Ükshaaval visatakse see nukk lõkkesse ning lausutakse loits:


Ma lõikan seda, mida külvan

Loobun sellest, mis enam ei tööta

Siia tulle selle kõik ma sülgan

Kingituseks saan palju paremat, kui ümber pööran.

Nii saab!


Nüüd hakkab peeker ringis jälle käima vastupäeva, millest igaüks võtab sõõmu ning õnnistab oma sõbra taotlust. Niiviisi talitatakse, kuniks ring on taas täis saanud(loodetavasti olete ise veel siis kained). Kui ring on täis, keerab esimene lõkkele selja ning jalutab seitse sammu lõkkest kaugemale, samal ajal kujutledes, kuidas vabaneb sellest, mida pani taotlusesse ning kujutleb samal ajal, kuidas uued ja positiivsed tunded tulevad selle asemele. Sellega ongi tseremoonia läbi.


Mõnikord ei soovi kohe kõik osalejad kallistama või jutustama hakata, tuleb anda aega iseendale ja teistele. Jälgi oma sõprade kehakeelt, vaata kes on valmis oma kogemust jagama või tahavad nad hoopis veel korra klaase kokku lüüa. Kui keegi läheneb sulle ning soovib sinuga suhelda, kuid sa pole valmis, viisakalt ütle, et sa vajad paari hetke, et ennast koguda.


Peale selle tseremoonia võtan mina ka kodustes rituaalides ühendust mõne lahkunud lähedasega ja palun juhatust või abi mõnes asjus. See aga, kuidas ma võtan ühendust lahkunud hingedega, jäägu mõneks teiseks korraks.

27 views

Subscribe Form

  • Facebook
  • Instagram

©2019 by Ingrid von Wicca.