Vaktsineerida või mitte vaktsineerida?

Kas ma olen varem juba maininud, et päris mitu aastat ma elasin teadlikult Facebooki vaba elu? Mul oli küll Facebooki konto, kuid ma ei külastanud seda. See otsus tuli kui peiksiga reisil olime.



Reisisime Kreetale ja jäime sinna koguni kolmeks imeliseks nädalaks. Igal paigal maailmas on oma energeetika, omad lõhnad ja vibratsioonid. On ju nii, et külastades mõnda paika, see jääb sind kummitama. Öeldakse siis vist, et süda jäi sinna kohta maha, or smt.


Seda fenomeni saab väga lihtsalt füüsikaseadusega selgitada. Kas sa oled tundnud, et kuskile jäi maha sinu süda, või et miski sind liigutas nii, et jättis jälje? See on energia jäävuse seadus. See on lausa füüsika seaduste üks olulisimaid säädusi.


Tähendab see seda, et energia ei kao ajas mitte kuskile. See võib kanduda ühelt objektilt teisele või sootuks muunduda ühest olekust teise, aga see ei kao.


Iga kord kui olen kuskil välismaal käinud, olen füüsiliselt ja psühholoogiliselt tajunud energia jäävuse seaduse rakendumist. See tähendab, et olen tundnud kuidas minu bioenergeetilisse välja kinnituvad uued sagedused. Need on sellised millega on vaja kohaneda ja iseenda omaks teha.


Peale selliseid energeetilisi ülekandeid ei ole miski enam kunagi sama kui enne.


Reisil käies elasime kolmest nädalast 8 päeva nii-öelda hipi-rannas. Kui sinna sõitsime, olime vist öö või kaks alles Kreetal viibinud.


Miks me seda hipi-rannaks kutsusime? Sest ühel pool, nii kaugele kui sa näed kõrguvad ilmatumasuured mäed ja nõlvad mis ei lase mitte ühtegi raadio- ega võrgusignaali läbi.


Me olime maailmast täiesti ära lõigatud, plugged out. Mägedest tulevad alla meeletud tuuleiilid, kuumad. Kuumemad kui õhk ise. Ja seal kus ei ole mägesid... nii kaugele kui silm seletab, on näha merd. Ainult meri ja mäed.


Kord tormine, tohutute lainetega, pekstes rannale vahtu ja kive ja ilusaid, õrnu mereloomakesi. Kui meri oli tasane, avas ta meile oma saladuste kambrid - koopad, kuhu meie tänutunde ja armastusega sisenesime.


Need koopad rääkisid hellade lainete saatel lugusid mida kumbki meist ei olnud valmis tunnistama. Neljas päev möödus nii, et vaatasime peiksiga teineteisele, ärevusest hirmul, otsa ja üks meist palus, mis mõlemil meeles mõlkus: "Ma ei jaksa enam. Palun mind Matrixisse tagasi panna..."


Hilja, Neo, hilja.


Pärast paari öist meditatsiooi, selge taeva ja tähtede all ja ühte omavahelist konflikti toimus meie mõlemi sees muutus. Tundsin kuidas muundusime mõlemad, kaks erinevat seisukohta, ühtseks tervikuks. Sümbioos. Kutsutakse seda vist nii?


Vastandid tõmbusid ning leidsid, et tegelikult elavad ja hingavad ühel ja samal eesmärgil. Erinevast vaatepunktist, lihtsalt.

Jah, vastandite teema tõttu ma vastandusin peale reisi Facebookile, sest ma ei suutnud leida sümbioosi enda ja Facebooki vahel. Aga nüüd olen ma jälle aktiivne Facebooki kasutaja.


Kas ainult minus on asi, või ongi Facebooki-elu hoopis omaette reaalsus millega on äärmiselt raske samastuda või seda kuidagi oma füüsilisse ellu integreerida? Selline kummaline reaalsus on seal, kus suur enamus käivad enesele märkamatult otsimas kohta kus ennast tõestada või ennast leida? Me oleme seal nagu kummitused...


Aga mis pointiga ma seda kõike eelnevat kirjeldasin? Ma sattusin lugema vaktsiinide pooldajate ja vältijate debatti. Kui seda saab nii nimetada...


On inimesi kes on värvipimedad. Nad näevad musta ja valget ja halli. See ongi värvielamustelt kogu nende maailm, piiratud. Nad ei saa sinna mitte midagi teha. Üks on must, see on kindel. Teine on valge, see on ka kindel. Ja kõik ülejäänud on üks ja seesama hall. Ja nii ongi.


Ühed usuvad, et on vajalik teha vaktsiine, et rahvastik püsiks terve ning, et meil ei oleks pandeemiaid. Teised usuvad, et ei ole vajalik teha vaktsiine, mis iganes põhjustel alustades sellest, et nad on/võivad olla kahjulikud inimese tervisele, lõpetades sellega, et see on reptiilserassi kontrollimise meetod...


Ja siis on inimesed keda see debatt ja need kaks eelnevat teineteisele vastanduvat gruppi väljaspool iseenda ja oma isiklikku vaktsiinikaarti vabse ei mõjuta. Need on inimesed kes ei vastandu, vaid kasutavad nendeni jõudnud informatsiooni vaktsiinidest teadlikult. Need on inimesed kes vastavalt vajadusele kas otsustavad vaktsineerimise kasuks ühel momendil, kuid võivad sellest keelduda teisel momendil, teistel asjaoludel.


Neid halle inimesi kutsun mina BOB'ideks. Sest Bob on äge inimene. Bob on nagu iga teine inimene, kes sulle tänaval vastu jalutab. Bob vastutab oma elu üle ega ürita kellegi teise elu mõjutada, muundada või midagi sealt ära võtta või üle kanda.


Bob on tark.


Ole nagu Bob.


128 views

Subscribe Form

  • Facebook
  • Instagram

©2019 by Ingrid von Wicca.